CNC halo konsulta públika kona-ba Polítika Reparasaun

Centro Nacional Chega! realiza konferénsia nasionál hodi halo konsulta públika kona-ba Polítika Reparasaun. Imajen Tatoli/Arminda Fonseca.

DILI, 05 Fevereiru 2026 (TATOLI)-Centro Nacional Chega! Institutu Públiku (CNC, I.P) organiza konferénsia nasionál kona-ba Polítika Reparasaun ho tema “Reparasaun Nu’udar Dalan ba Dignifika Vítima Konflitu Polítiku 1974-1999”, ne’ebé realiza iha Salaun Konferénsia Centro Chega! I.P.

Objetivu husi konferénsia ne’e atu konsulta ho públiku relasiona ho ezbosu Polítika Reparasaun no Lei Reparasaun hodi halibur opiniaun ka sujestaun husi partisipante sira hodi hadi’a ezbosu rua ne’ebé iha ona.

Ida-ne’e hanesan dalan ida kontinua hasa’e koñesimentu partisipante sira-nian kona-ba asuntu reprasaun hodi kontinua halo advokasia relasiona ho asuntu reparasaun ba vítima.

Objetivu seluk mak atu responde ba Planu Estratéjiku Centro Chega! 2025 to’o 2030: Memoria istórika prezervadu no asesivel, direitu umanu promovidu, no sobrevivente moris ha dignu. No responde mós ba ezekusaun Planu Asaun Anuál (PAA) 2026: Memoria istórika prezerva no promove, entidade públika no sosiedade sensivel ba valór direitu umanu.

Konferénsia ne’e halo bazeia ba mandatu Centro Chega! I.P nian mak promove solidariedade bo indivíduu no grupu sobrevivente vulneravel liu ne’ebé sai vítima ba violasaun diretu umanu periodu 1974-1999, ne’ebé hatuur iha pontu neen, sai nu’udar baze ba implementasaun rekomendasaun Chega! iha área reparasaun nian.

Nune’e mós hatán ba rekomendasaun sira husi relatóriu Chega! ne’ebé hateten: “Vítima sira ne’ebé vulneravel liu kona-ba hahalok aat sira liu tiha ona, sei hetan rekoñesimentu nomós dalan ida ne’ebé halo sira filafali ba sira-nia nia direitu fundamentál no hetan filafali sira-nia kbiit atu moris hanesan sidadaun Timor-Leste sira seluk”, haktuir nota imprensa ne’ebé Tatoli asesu, ohin.

Durante ezistensia tinan 20 nia-laran, Centro Chega! I.P introdús no materializa ona programa reparasaun ba vítima vulneravel, liuhusi implementasaun atividade sira hanesan: Harii Uma Memória ba Esperansa ba vítima hamutuk 26, introdús progama hakbiit ekonomia liuhusi fundu ki’ik ba grupu vítima 15, oferese ona bolsa estudu ba vítima nia oan hamutuk ema na’in-36.

Aleinde ne’e, serbisu hamutuk ho Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) oferese pagamentu pontuál ba vítima 443, liuhusi koperasaun ho Asosiasaun Profisionál Psikolojia Timor-Leste fó ona tratamentu saúde mentál ba vítima ne’ebé sofre moras mentál husi konflitu pasadu hamutuk ema na’in-36 no harii monumentu sira nu’udar reparasaun simbóliku, inklui organiza ona komemorasaun ho vítima sira hamutuk da-67.

Atividade hirak ne’e halo nu’udar medida reparativu atu asegura sustentabilidade implementasaun programa no atividade sira ne’ebé integradu inklui responde ba Mandatu Konstitusionál ne’ebé define ona iha artigu I pontu 3, katak Estadu Timor-Leste presiza estabelese polítika nasionál no lei reparasaun, ne’ebé bele fó liu legalidade no lejitimidade ba implementasaun inklui hatuur asuntu reparasaun sai duni responsabilidade Estadu nian.

Partisipante sira iha semináriu ne’e mak Ministru Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál, Gil da Costa Monteiro ‘Oan Soru’, Provedór Direitu Umanu no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres, sosiedade sivíl, akadémiku, g7+, organizasaun rezisténsia, inklui estudante sira.

Notísia relevante: CNC-PIRILAMPU formaliza akordu kooperasaun hodi implementa rekomendasaun Relatóriu Chega!

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora 

Ramadan Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

Sponsored