Ekipa konjunta kontinua halo kontrolu ba presu kombustivel nasionál 

Ministru Petróleu no Rekursu Minerál, Francisco Monteiro. Foto/TATOLI

DILI, 01 Abríl 2026 (TATOLI) – Ministru Petróleu no Rekursu Minerál, Francisco da Costa Monteiro, hateten hafoin Governu aprova medida ba estabilizasaun temporária folin kombustivel no seguransa fornesimentu, daudaun presu mina estavel tanba hetan kontrolu husi ekipa konjunta Autoridade Nasionál Petróleu (ANP), Autoridade Aduaneira ka Alfándega, no Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL).

Nia hateten ekipa halo kontrolu la’ós de’it ba empreza importadora, maibé mós ba estasaun kombustivel iha territóriu tomak ne’ebé hatudu katak komportamentu la’o di’ak tebes, seidauk iha manipulasaun ba presu kombustivel no kazu ruma kona-ba preokupasaun boot kona-ba presu kombustivel.

Maski nune’e ekipa nafatin halo esforsu iha terrenu halo kontrolu ba presu mina, nune’e prevene ema aproveita situasaun hodi halo manipulasaun ba presu no labele kontra diploma ne’ebé aprova no públika ona.

“Entaun ita iha koordenasaun maka’as tebes. ANP, Alfándega, no PNTL kontinua kontrola no garante retallista sira sei la inventa folin kombustivel”, nia afirma.

Tuir nia, kona-ba mekanizmu atu kontrolu ba utilizasaun karreta Estadu hodi poupa mina, Governu ein jerál fó ona xamada ida ba entidade sira no sidadaun tomak atu redús utilizasaun veíkulu, uza kuandu iha emerjénsia ruma.

“Ita iha rezerva maibé di’ak liu ita prevene redús ita-nia utilizasaun ne’e neineik, tanba ita nunka hatene situasaun ne’e la’o to’o bainhira”, dehan.

Lembra katak, iha loron 25 Marsu 2026, Governu aprova kona-ba medida ba estabilizasaun temporária folin kombustivel no seguransa fornesimentu.

Diploma ida-ne’e ho objetivu prinsipál atu hamenus impaktu instabilidade internasionál atuál iha setór enerjétiku, garante estabilidade folin kombustivel iha territóriu nasionál, no garante kontinuidade ba nia abastesimentu.

Entre medida prinsipál sira ne’ebé aprova ona, destaka estabelesimentu limite másimu ba folin kombustivel nian, ne’ebé Estadu fó subsídiu ne’ebé finansia husi Orsamentu Jerál Estadu.

Nune’e, presu labele liu $1,50 kada litru ba gazolina, $1,65 kada litru ba gazóleu, $2,50 kada litru ba avtur no $4,20 kada kilograma ba gás (LPG). Define ona mós mekanizmus ba koordenasaun entre entidade públika no operadór sira setór ne’e nian atu garante abastesimentu, nomós medida exepsionál sira ba kontrolu merkadu nian, fiskalizasaun reforsada, no aplikasaun sansaun sira iha kazu infrasaun, inklui kombate dezviu ilegál (uzu ilegál) hosi kombustivel subsidiadu sira.

Ho desizaun ida-ne’e, Governu hanoin atu proteje kbiit sosa família sira-nian, hamenus impaktu aumentu folin ne’ebé karik akontese iha ekonomia, no mós garante funsionamentu regulár husi atividade ekonómika, iha tempu hanesan hodi asegura disponibilidade husi kombustivel durante períodu instabilidade internasionál.

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

Ramadan Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

Sponsored