Top

Reajusta tabela salariál, funsionáriu kontratadu RAEOA seidauk simu vensimentu

Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), Régio da Cruz Salu. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

OEKUSI, 05 Marsu 2026 (TATOLI) – Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), Régio da Cruz Salu, klarifika katak, funsionáriu kazuál, kontratadu no termu-sertu sira iha Oekusi seidauk simu sálariu hahú husi Janeiru to’o Fevereiru tanba ekipa tékniku sei halo hela reajustamentu tabela salariál tuir orientasaun Komisaun Funsaun Públika (KFP).

“Ba funsionáriu kontratadu barak, kazuál, termu-sertu, ita-boot sira mak la simu vensimentu fulan rua ona, tanba reajustamentu barak, tenke tuir tabela funsaun públiku,” nia hateten iha Oekusi, ohin.

“Ha’u Prezidente Autoridade, kontinua asina kontratu funsionáriu sira-nian, maibé ha’u tenke haree fali proposta sira, tanba ohin loron ita labele aumenta funsionáriu foun. Ita tenke reajusta saláriu, dezde fulan kotuk ita halo ezersísiu kona-ba reajustamentu  saláriu funsionáriu hotu, tuir tabela funsaun públiku,” nia afirma.

Notísia relevante:Ministériu la kumpre rejime kontratu termu sertu sei kansela saláriu

Autoridade ne’e, esplika, iha Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026, rúbrika sálariu no vensimentu ba RAEOA, hetan redusaun 50%, husi prátiku sira tinan-10 ba kotuk. “Ita hatene katak, uluk kedas, kategória saláriu vensimentu ba RAEOA ne’e, besik liu dolar amerikanu tokon 16, maibé tinan ne’e, iha redusaun 50%, ekivalente ba millaun $8-resin de’it,”  nia hateten.

Autoridade Oekusi-oan ne’e, lembra katak, iha tinan-10 kotuk, Oekusi nu’udar ekonómika espesiál, maibé ita só obriga administrasaun públiku sira, ne’ebé mak loloos haree ba planeamentu, estratéjia kona-ba oinsá mak asegura kreximentu institusionál ne’ebé inpulsadora, dinamizadora no katalizadora, ba merkadu, maibé la la’o.

Nia hateten, Oekusi nu’udar Rejiaun Espesiál, atu administra modelu dezenvolvimentu ne’e, ba zona ekonomia espesiál ida-ne’ebé lais, nune’e bele sai oportunidade ida ba Oekusi-oan sira atu hetan serbisu ne’ebé  dignu, tuir poténsia kresimentu ekonomia iha rejiaun ne’e rasik.

“Funsionáriu kazuais no kontratadu sira iha Oekusi, seidauk simu saláriu durante fulan rua ona, tanba presiza halo reajustamentu ba kontratu sira, tan ne’e, sei buka solusaun. Sistema finanseiru ne’e, la’ós Oekusi nian de’it mak foin loke, maibé sistema hotu foin loke iha loron 12 fulan ne’e, no pagamentu balun komesa la’o ona, maibé estagnasaun kona-ba verifikasaun ne’e, akontese ba funsionáriu termu sertu  no kazuais sira de’it,” nia afirma.

Tuir Régio, administrasaun públika iha Oekusi, tenke sai administrasaun publika ida-ne’ebé mak ho kapasidade atu bele dinamiza prosesu zona ekonomia ne’e bele la’o. Oekusi tenke mosu ho nuansa no konfiansa foun, atu hateten katak, ita bele halo zona ekonomia ne’e bele mosu ba Timor Leste, ho Zona Ekonomia Espesiál Oekusi, tenke halo Oekusi sai fatin ne’ebé ema  mai atu deskansa.

“Ami seidauk iha desizaun ida atu elimina maibé ami hamutuk ho ita-nia maluk funsionáriu termu-sertu no kazuais sira, halo redusaun ba sálariu bazeia ba tabela funsaun públiku, tanba ita tenke respeita saida mak Governu deside ba ita iha OJE 2026,” nia hateten.

Entretantu, Rejime Jurídiku Kontratu Traballu Termu Sertu iha Administrasaun Públika define iha Dekretu-lei N.º 3/2026 no públika ona iha Jornál Repúblika.

Artigu 27 husi Lei No. 8/2004, hosi loron 5 fulan-Maiu, ne’ebé aprova Estatutu Funsaun Públika nian, ne’ebé altera husi Lei No. 5/2009, hosi loron 15 fulan-Jullu, no husi Dekretu-Lei No. 9/2025, husi loron 30 fulan-Abríl, define kontratu traballu ho prazu determinadu hanesan akordu bilaterál ida-ne’ebé hosi pesoál ida-ne’ebé la integradu, garante relasaun subordinadu, satisfasaun ba nesesidade servisu temporáriu ba períodu ne’ebé determina ona.

Jestaun finansa públika ne’ebé dixiplinadu mós implika estabelese regra sira ba jestaun efetivu rekursus umanu iha Administrasaun Públika, hodi nune’e permite gañu iha efisiénsia no efikásia iha prestasaun servisu públiku. Tanba razaun ida-ne’e, importante atu aprova enkuadramentu legál ida-ne’ebé regula kontratu prazu determinadu iha Administrasaun Públika, ne’ebé finansia tantu liuhusi Orsamentu Jerál Estadu no liuhusi finansiamentu husi parseiru dezenvolvimentu sira.

Iha tinan-fiskál 2026, OJE alokadu ba RAEOA tuir kategória hamutuk dolár 37,211,006.00 (100%). Husi montante ne’e, ba kategória Saláriu no Vensimentu nia totál mak 320,814.00 (0.86%).

 

Notísia relevante:Tinan ne’e RAEOA laiha projetu foun, kontinua de’it projetu anteriór no selu dívida

 

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

Ramadan Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

Sponsored